Maisisilo toiteväärtus ja seeduvus sõltub palju maisi koristusaegsest vegetatsioonistaadiumist

Millest sõltub maisisilo seeduvus?

1. Koristusaja valik

Esiti on oluline sileeritava maisi tera küpsus ja kuivaine sisaldus. Parim küpsus maisi sileerimiseks on, kui 2/3 terast on vahaküpsuse faasis ning kuivaine on 30-35%. Mida küpsem on tera, seda rohkem tärklist on seotud kesta all oleva proteiiniga. Sellisel kujul on suur osa maisi tärklist veise jaoks seedumatu. Selle sama proteiini – prolamiini – tõttu jahvatatakse maisijahu võimalikult peeneks ning muljutakse katki silomaisi terad. Mida rohkem pääsevad vatsabakterid kesta all olevale tärklisele ligi, seda rohkem energiat kätte saadakse.

Maisisilo valmistamisel on tärklise seeduvust võimalik mõjutada:

• tera purustamisega
• sileerumise kestusega.

Seedumatu tärklise-proteiini side laguneb sileerimisel piim- ja äädikhappe mõjul, kuid mitte vatsas. Nii on seeduvuse parandamise seisukohalt oluline maisitera piisavalt peeneks purustada ning hoidla piisavalt pikalt õhukindlana hoida.

Vasakul: väga hästi purustatud terad maisi haljasmassis – väga hea seeduvus! Paremal: poolikud ja terved terad maisi haljasmassis – väga madal seeduvus.

Silos kulub tärklise seeduvuse paranemiseks oluliselt kauem aega kui fermentatsiooni lõppemiseks ja stabiilsuse saavutamiseks. Seetõttu on näiteks 35% kuivainega maisisilo maksimaalse tärklise seeduvuse saavutamiseks vaja aega 6-7 kuud. Kõrge kuivainega, kuid liiga lühikest aega sileerunud maisisilo söötmisel võib piimatoodang hoopis langeda. Energia sisaldus analüüsil on küll hea, kuid seeduvus madal ning ratsioon seetõttu tasakaalust väljas.

2. Masina seadistus

Silomaisi tera purustamise teine positiivne mõju tuleb esile vatsas. Mikroobidel on hästi purustatud tera puhul tärklisele hea ligipääs. Kui tärklis jääb tera kesta alla varju, ei pääse bakterid sellele ligi ning energia jääb kasutamata. Maisisilo tera töötluse ebaõnnestumisest annab märku kollasetäpiline väljaheide ning silo eeldatavast väiksem mõju piimatoodangule.

Maisisilo puhul on normaalne heksli pikkus 1-2 cm. Kui valtside vahe on tera peenestamiseks seadistatud nt kahe millimeetri peale, siis muljutakse ka taime rohelisi osi ning silos ja vatsas olev mikrofloora pääseb ligi taimerakus olevatele toitainetele.

K.M. Cooke ja J. K. Bernard (2005) leidsid, et maisisilo tärklise seeduvus sõltub rohkem tera töötlusest kui heksli pikkusest: 2 mm valtside vahega teratöötlusega oli tärklise seeduvus oluliselt parem kui 8 mm puhul nii 1,95 kui ka 2,54 cm hekslipikkusega.

Graafik. Tärklise seeduvus sõltuvalt heksli pikkusest ja valtside vahest

Kui maisi kuivainesisaldus on 30% või madalam, on kadude vältimiseks parem kasutada heksli pikkust 2,5-3 cm ning terasid muljuda pigem vähem.
Kui masin ei võimalda teratöötlust, on soovituslikuks heksli pikkuseks 0,6-1,3 cm.

Tärklise seeduvus on maisisilo puhul üks olulisemaid näitajaid. Eesmärk on toota kõrge energia sisaldusega koresööta ning see energia ongi suures osas peidus maisiteras. Lisa piimaliitritele annab maisisilo, mille tera on hästi purustatud ja silohapete mõjuaeg olnud piisav.

Milline on 32-35% KA juures piisav teratöötlus?

Heas küpsuses maisi tõlvik purustatakse parima tulemuse saamiseks vähemalt kaheksaks. 95% teradest purustatakse väiksemaks kui ¼ maisitera suurusest.

Joonise variantide 1 ja 2 puhul ei ole maisitera piisavalt töödeldud, variandid 3 (standardtöötlus) ja 4 (purustamise/rebimise standardtöötlus) sobivad maisitera töötluseks hästi.

Silokindlustuslisandi kasutamise mõju maisisilol

Kasutades maisisilol spetsiaalset silokindlustuslisandit, on tagatud silo hea kvaliteet. Nii väheneb kuivaine kadu fermentatsiooniprotsessis ning hilisemal avamisel.

Maisitaimel elab suur hulk erinevaid baktereid. Uudsed DNA labori analüüsimeetodid näitavad, et maisitaimedel toimetavad paljud erinevad bakterid.

Maailma juhtiva silokindlustustootja Lallemand poolt läbiviidud katse näitas, et kasvava maisitaime mikrobioloogiline mitmekesisus muutus oluliselt nädalast nädalasse. Peale koristus on oluline kiire fermentatsiooniprotsess, mille saavutamiseks on kõik soovimatud bakterid vaja võimalikult ruttu maha suruda (näiteks klostriidide ja enterobakterite erinevad liigid). Seega kui maisisilo tegemisel ei ole kasutatud õiget silokindlustuslisandit, on suur oht, et sellised bakterid saavad fermentatsiooniprotsessis domineerivaks ja tulemuseks on halvasti fermenteerunud silo.

Hea fermentatsiooniprotsess saavutatakse pärm- ja hallitusseente allasurumisega käärimisprotsessis, seda siis tänu äädikhappe, propioonhappe ja proüleenglükooli tootmisele (tabel 1).

Tabel 1. Sileerumise profiil (g/kg KA), 64 päeva sileerumist töötlemata (kontroll) ja Magniva Platinum 1 abil töödeldud maisisilol (Magniva Platinum 1).

* p=<0,01

Katsed näitasid, et Magniva Platinum 1 töödeldud silos muutus bakterite tüüp ja hulk oluliselt võrreldes kontrollvariandiga. Piimhappebakterite Lactobacillus populatsioon suurenes palju kiiremini kui kontrollversioonis. Katse näitas, et 64 päevaks moodustasid Magniva Platinum 1 abiga sileerimisel piimhappebakterid 90% kõikidest silos olnud bakteritest, mis hoiab ära kuumenemise ja seeläbi vähendab silokadusid. Sealjuures töötlemata katsevariandi puhul oli piimhappebaktereid vaid 46%.

Kogemused Eestis on näidanud, et kui maisimassi kuivaine on 30-35% ja keskmine välistemperatuur 15°C või kõrgem, saab maisi sileerimiseks kasutada ühetüübilist bioloogilist lisandit, nt Magniva Platinum 1.

Madalama kuivainega maisisilo sileerimiseks külmade/jahedate ilmadega on vaja hoopis kahte tüüpi bakteritega lisandit Magniva Platinum 2 - alustajad bakterid aitavad rasketes tingimustes silo pH kiirelt alandada, et vältida valekäärimist ja liialt suure hapete hulga tekkimist. Samas lisandis on olemas ka lõpetajabakterid, mis tagavad aeroobse stabiilsuse.

Me ei saa mõjutada ilma, kuid saame valida, kuidas reageerime olukorra muutudes. Silokindlustuslisandi ja koristusaja valikute puhul võta ühendust Baltic Agro suurte teadmiste ja kogemustega nõustajatega, kes aitavad Sul teha parima valiku, et saavutada maksimaalne tulemus!

Testi tera töötlust haljasmassis!

1. Täida pool 20-liitrisest ämbrist veega. Tõsta sellesse paar suurt peotäit maisi hekseldatud massi. 

2. Sega hoolikalt ning jäta settima kuni taime rohelised osad ja tõlviku tükid on vajunud põhja.

3. Tõsta välja pinnale jäänud töödeldud terade mass ning eralda sellest veel sinna jäänud taime rohelised osad ja tõlviku tükid. Hinda tervete terade olemasolu ja tera purunemist. Optimaalne tulemus on, kui kõik terad on purustatud ja vähemalt 95% terade massist on väiksem kui 1/4 tera suurusest.