Detera Boron

Detera Boron on boori vedelväetis taimede booripuuduse kompenseerimiseks lehtede kaudu.

Sobib kasutamiseks mahepõllumajanduses vastavalt nr NE/104/2008.

Toime

Detera Boron on lehtede kaudu kiiresti omastatav vedelväetis, mis kõrvaldab efektiivselt booripuuduse tunnused. Eriti sobiv suure boorivajadusega taimedele.

Kasutamisjuhend

Kasutada profülaktiliselt soovitatud ajal ja kogustes, lähtudes taimede boorivajadusest erinevatel vegetatsiooniperioodidel, või ennetavalt, kui täheldatakse taimede boorivaeguse tundemärke. Lahuse kontsentratsioon ja kogus kohandada vastavalt taime liigile ning pritsimise meetodile.

Lahuse kogus: 200–300 l/ha pihustamine peene väetisepihustiga või 50–200l/ha pihustamine eriti peene väetisepihustiga.

Raps

Suviraps: pritsida kevadel kasvu alguses alates külgharude moodustumisest kuni 6. külgharu moodustumiseni (BBCH 21-36) kulunormiga 2 l/ha ning korrata pritsimist alates õisiku moodustumisest kuni õitsemise alguseni (BBCH 50-61) normiga 2 l/ha.

Taliraps: pritsida üks kord sügisel 4-8 lehe faasis (BBCH 14-18) kulunormiga 2 l/ha ja kevadel korrata pritsimist annusega 2 l/ha.

Söögipeet

Pritsida kulunormiga 1,0-1,5 l/ha.

Esimene pritsimine: 4–8 lehe faas (BBCH14–18).
Teine pritsimine: 10 ja rohkem lehte – roseti moodustumine (BBCH19–31).
Kolmas pritsimine: lehed katavad reavahed (BBCH32–35).

Kui taimed vajavad palju boori, pritsige 3-4 korda iga 7 päeva järel.

Kartul

Pritsida kulunormiga 1,0-1,5 l/ha.

Esimene pritsimine: külgharude moodustumine – taimed katavad reavahed (BBCH21–39).
Teine pritsimine: mugulate (kartulite) moodustumise algus – kartulid on omandanud 20-30% massist (BBCH42–43).
Kolmas pritsimine: mugulate (kartulite) moodustumise algus – kartulid on omandanud 50–70% massist (BBCH45–47).

Kaunviljad

Pritsida kulunormiga 1,0-1,5 l/ha.

Esimene pritsimine: võrsumine (BBCH21–29).
Teine pritsimine: õiepungade moodustumine (BBCH51–55).

Mais

Pritsida kulunormiga 0,5-1,5 l/ha.

Esimene pritsimine: 2–6 lehe faas (BBCH12–16), optimaalne aeg on 4 lehe faas.
Teine pritsimine: lehtede kasv – kõrresõlmede moodustumine (varre kasvamine) (BBCH17–31).
Kolmas pritsimine: kõrsumine (varre kasvamine) – pea moodustumise algus (BBCH31–51) – kuni taime kõrgus võimaldab pritsi kasutada.

Teraviljad

Kui liik on tundlik boorivaeguse suhtes või kui mullas on väga vähe boori, kasutada alates võrsumisest kuni pea moodustumiseni kulunormiga 0,2-0,5 l/ha.

Aed ja marjapõõsad

Pritsida kulunormiga 1,0-1,5 l/ha.

Kevadel:
Esimene pritsimine: rohelised pungad (BBCH56).
Teine pritsimine: õitsemise algus (BBCH60–63).
Kolmas pritsimine: õielehed kuivavad,enamus langeb maha (BBCH67).

Sügisel:
Kaks pritsimist: esimene pritsimine nädal peale saagikoristust, teine pritsimine 7–10 päeva pärast.

Köögiviljad

Pritsida kulunormiga 0,5-1,0 l/ha.

Esimene pritsimine: lehtede arenemine.
Teine pritsimine: juurte või pungade arenemine.
Kolmas - neljas pritsimine: köögiviljade söödavate osade arenemine.

Paagisegud

Võib kasutada koos teiste väetiste ja agrokeemiatoodetega, tehes eelnevalt väikesemahulise paagisegu proovi.

Koostis

Toiteelementide sisaldus massiprotsentides ja g/l kohta.

Toitaine	Massi %	g/l
Vees lahustuv boor  (B)	11	150