Lupjamine
Miks on meie põllumaad happelised, kuidas see taimekasvu mõjutab ja kas abiks võib olla lupjamine – neil teemadel kirjutavad nõustajad Helina Märtmann, Kertrud Jaeski ja Annika Jõemaa.
Mullareaktsioon
Mullareaktsioon on üks olulisimaid põllumaa viljelusväärtuse näitajaid. Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire andmetel on 22-23% Eesti põllumajandusmaast kaltsiumivaesed. Happelisi muldi on enim Lõuna- ja Kagu-Eestis (Valgamaa, Põlvamaa, Viljandimaa, Võrumaa), sest seal on aluspõhjaks karbonaadivaene devoni liivakivi. Happeliste muldade osatähtsus on suur ka Hiiumaal (joonis 1).
Joonis 1. Happeliste muldade osatähtsus maakondades 2013-2017 (%). Uuritud pindala 550171 ha.
Allikas: Valli Loide; Algandmed: Põllumajandusuuringute Keskus.
pH tähtsus
Muldade hapestumisel on mitmeid põhjuseid. Eestis langeb sademeid rohkem kui aurustub, mistõttu uhutakse kaltsium ja magneesium mulla ülemistest kihtidest välja. Igal aastal leostub sademete tõttu põllumullast välja 200-300 kg Ca hektari kohta. Saagiga eemaldatakse hektarilt veel ligikaudu 35 kg. Mulla happesust mõjutavad ka mullas mitmesugused juureeritised, huumushapped ja orgaanilise aine lagunemisel tekkivad laguproduktid. Hapestumist soodustab ka füsioloogiliselt happeliste mineraalväetiste kasutamine (ammooniumsulfaadil põhinevad väetised). Ammooniumsulfaadi suuri koguseid ei tohiks kasutada selle kõrge väävlisisalduse tõttu (N 20,8% ja S 24%), sest nii viiakse mulda oluliselt rohkem väävlit, kui taimed tegelikult vajavad. Kõrge väävlisisaldus mõjub taime kasvu pärssivalt ning soodustab ka Ca ja Mg leostumist mullast (Valli Loide, 2019).
Happelistes muldades (pH < 6) on taimede kasvuks vajalike toiteelementide (N, P, K, Mg, S, Ca, Mo) omastamine pärsitud, tuues kaasa saagikuse ning saagikvaliteedi languse. Neil muldadel on väetiste kasutamise efektiivsus madal.
Loe lähemalt, mis roll on elementidel, mille omastamine mulla madala pH tõttu on pärsitud.
Fosfor ning molübdeen seotakse happelises mullas raua ja alumiiniumi osakestega, muutudes taimedele kättesaamatuks. Lisaks pH-le sõltub fosfori omastamine mullatemperatuurist (alla +13 kraadi on ainult 1/3 omastatavast fosforist taimedele kättesaadav). Fosfor on oluline juurte ja võrsete arenemiseks, parandab lämmastiku ainevahetust, toetab magneesiumi ja mangaani omastamist, intensiivistab fotosünteesi. Fosfor parandab ka taimede seisu- ja haiguskindlust. Vaeguse korral kasvuperiood pikeneb ning viljad ei valmi.
Kaalium reguleerib vee tasakaalu taimerakkudes, suurendades seeläbi taimede vastupidavust põuastressile. Kaaliumil on ka oluline roll suhkrute moodustamisel, aidates taimedel paremini talvituda. Lisaks parandab see saagi valmimise ühtlikkust ja terade kvaliteeti.
Molübdeen võtab osa fotosünteesiprotsessist ning on oluline just liblikõieliste taimede juurtel olevate mügarbakterite arenguks, reguleerides seeläbi lämmastiku ainevahetust ja taimele kättesaadava nitraatlämmastiku moodustumist. Molübdeeni puudusel on häiritud külgvõrsete, õiepungade ja seemnete moodustumine, seemned jäävad väiksemaks ja saagikus madalamaks. Madal mulla pH avaldab negatiivset mõju ka väävli omastamisele. Väävel on aga taimele kasvuks eluliselt vajalik, sest parandab lämmastiku omastamist ning sellel on otsene mõju saagikvaliteedile (proteiinile, kleepvalgule, küpsetusomadustele, rapsiõli maitsele).
Happelistel muldadel on raskendatud ka seleeni omastamine. Seleen on asendamatu mikroelement nii inimeste kui ka loomade tervise tagamiseks. Eestis toodetava piima seleenisisalduse uuringust on selgunud, et piimalehmade söödaks kasutatav silo on seleenivaene. Seleenipuudus looma organismis võib aga põhjustada mitmeid viljakusega seotud probleeme ja sõrahaiguseid, lisaks on leitud seos seleenipuuduse ja mastiidi vahel.
Taimedel võib esineda happelises mullas ka magneesiumi ja kaltsiumi puudusnähte, sest madala pH’ga mullas need elemendid leostuvad. Magneesium, kuuludes klorofülli koostisesse, võtab taimedes osa fotosünteesiprotsessist ning selle puudusel tekib kloroos, viljumine on häiritud. Kaltsium on tähtis tugevate rakuseinte moodustumiseks, mõjutades seeläbi taimede haiguskindlust ja vastupidavust stressitingimustele.
Sobivaimaks pH vahemikuks enamike põllukultuuride kasvatamisel on 6-7,2. Paljud kasulikud mikroorganismid ei suuda elada ja paljuneda madala pH-ga muldades (kaltsiumisisaldus mullas on alla 1500 mg kg-1). Mullas elavad kasulikud bakterid on aga abiks toiteelementide omastamisel, vabastades mulda mitmeid mikroelemente (nt. S, Fe, Zn) ja fosforit, kaaliumit. Lisaks sünteesivad bakterid ka kasvuhormoone ja parandavad taimede vastupidavust abiootilisele stressile. Mõned bakterid omavad ka biofungitsiidset mõju.
Liiga happelistes muldades on mitmete bakter- ja seenhaiguste levik intensiivsem. Ohtlikuim neist on ristõieliste nuuter, mille takistamiseks tuleb lisaks külvikorra järgimisele ka teostada mulla regulaarset lupjamist.
Mineraalmuldadel, mille pH on 5,6-6,5, on vajalik säilituslupjamine, kui kaltsiumi sisaldusmullas on alla 1500 mg kg-1. Turvasmuldadel, mille pH on 5,0-5,5, tuleb teostada säilituslupjamist, kui kaltsiumisisaldus on alla 5500 mg kg-1. Tundlikumad kultuurid mulla happesuse suhtes on ristõielised (raps, kapsas), liblikõielised (lutsern, ristik, hernes, uba) ning teraviljad (oder, nisu).
Värskelt lubjatud muldadel (pH > 7) on boori (B), tsingi (Zn), raua (Fe), vase (Cu) ja mangaani (Mn) omastamine mullast pärsitud.
Toiteelemendid, mille puudus võib esineda pärast lupjamist pH tõusuga
Boor on oluline element rapsile ning liblikõielistele kultuuridele. Boori puudusel on liblikõieliste kultuuride õitsemine ja kaunade moodustumine häiritud. Sügisene talirapsi pritsimine booriga tõstab kuivainete ja suhkrute sisaldust, parandades talvekindlust. Kevadine pritsimine mõjutab kõtrade moodustumist ja seemnete arvu kõtrades ning suurendab seemnete õlisisaldust.
Tsingipuudus teraviljadel aeglustab võrsumisfaasis taimelehtede kasvu. Tsink on oluline element teraviljadele, maisile ja liblikõielistele kultuuridele. Tsingipuuduse tulemusel väheneb fotosünteesi pind ning terade arv pähikus ning seeläbi ka põllukultuuride saagikust. Lipulehe faasis avaldab puudus mõju saagi kvaliteedile, põhjustades proteiinisisalduse langemist.
Mangaan on oluline element talvekindluse parandamiseks ja võrsumise soodustamiseks. Tegemist on lämmastiku ainevahetuse aktivaatoriga, mis mõjutab saagi kvaliteeti. Ka vasel on lämmastiku ainevahetuses oluline roll parandades lämmastiku omastamist. Lisaks soodustab see taimede võrsumist, suurendab terade arvu pähikus, parandab kvaliteedinäitajaid ning suurendab teraviljade saagikust. Vasel on oluline roll teravilja seisukindluse parandamisel, soodustades taimes ligniini teket.
Muldade viljelusväärtust saab tõsta lubiväetiste lisamisega põldudele. Lupjamise eesmärk on saavutada muldades optimaalne kaltsiumi tase. Lupjamine parandab mullaosakeste püsivust, tuues kaasa vee- ja õhurežiimi ning mulla poorsuse paranemise. Parem mullastruktuur vähendab muldade erosiooni ning tihenemist. Lisaks elavdab lubiväetiste kasutamine mikroorganismide ja vihmausside elutegevust, soodustades huumuse teket ning kiirendades seekaudu taimetoitainete vabanemist ning muutes need taimedele paremini omastatavaks. Eriti tundlikud mulla reaktsiooni suhtes on liblikõieliste kultuuridega sümbioosis elavad mügarbakterid.
Kaltsium on hädavajalik nii mullale kui taimedele. Mulla huumusesisalduse kõrval iseloomustab mullaviljakust ka mulla kaltsiumisisaldus. Eemaldatud kaltsiumi ilma reeglipärase asendamiseta muutuvad mullad varsti viljatuks. Seepärast on praktikas korrapärane lupjamine juba aastakümneid olnud üheks olulisemaks tegevuseks põllupidamises.
Baltic Agro AS pakub lupjamisteenust koostöös Nordkalk AS-ga ja Preesi OÜ-ga.
Sõltuvalt mullaproovide tulemustest ja lupjamise vajadusest kasutatakse mulla pH tõstmiseks järgmisi tooteid: lubjakivijahu, lubikivijahu+dolokivijahu, mullaparandajad Enefix ja Enexi+, Tallinna elektrijaama puidutuhk, AtriGran granuleeritud lubiväetis. Kiire mulla pH muutuse annavad mullaparandajad Enefix ja Enefix+, puidutuhk, graanulväetis AtriGran, kuid nende toimeaeg on lühem (2-3 aastat). Lubjakivijahu ja dolokivijahu on alguses aeglasema toimega, kuid see kestab kauem (5-7 aastat).
Mulla pH parandavad tooted
Enefix ja Enefix+ saadakse põlevkivi kõrgel temperatuuril põletades, kus suitsugaasidest eraldatakse ülipeente osakeste ja suure kaltsiumisisaldusega lendtuhk, mida saab kasutada happelise mulla kiiretoimelise neutraliseerijana. Lisaks neutraliseerimisvõimele on põlevkivi lendtuhas mitmeid mulla viljakust tõstvaid toiteelemente nagu fosfor, kaalium, magneesium, tsink, vask, väävel, mangaan ja räni.
Tallinna elektrijaama puidutuhk on lendtuhk, mis on lenduvuse omadustelt sama, mis põlevkivituhk ja ka neutraliseerimise võime on väga hea - küündides ~70% juurde. Lubikivi- ja dolokivijahu saadakse kivimite purustamisel. Nordkalki lubiväetis koosneb peenestatud kaltsiidist või magneesiumit sisaldavast lubjakivist. Tavapäraselt kasutatavad lupjamisained sisaldavad kaltsiumkarbonaati ehk kaltsiiti (CaCO3) või kaltsiummagneesiumkarbonaati CaMg(CO3)2. Dolomiidiga on tegemist juhul, kui Mg-sisaldus on 10% või enam. Tihtipeale kasutatakse lupjamiseks lubjakivi- ja dolokivijahu segu just dolomiidi kõrge magneesiumisisalduse tõttu. Tänu külvikute GPS- seadmetele on võimalik lubjata põldusid vajaduspõhiselt. Nordkalk pakub ka granuleeritud kiire mõjuga lubiväetist AtriGran. See on erakordselt hea peenestusastmega ning koosneb madala niiskusesisaldusega vastupidavatest graanulitest. AtriGran on saadaval kahes erinevas fraktsioonis: 1-4 mm ja 4-8 mm. Nii Nordkalk-i looduslikku päritoluga lubjakivijahu (kasutamine mahepõllumajanduses kooskõlas määrusega (EÜ) nr 834/2007 ja (EÜ) NR 889/2008) kui AtriGran sobivad kasutamiseks mahepõllumajanduses.
Põldude lupjamist soovitame teha peale saagi koristamist mulla pinnale või maksimaalselt 5-7 cm sügavusele. Enne kündi teha lupjamine vaid juhul, kui laotatakse veel teine kiht pealmisele kihile. Ühekordse lupjamisega enne kündi satub lubi liiga sügavale ning pealmine pind jääb endiselt happeliseks. Lupjamist lumele teha juhul, kui lume paksus on kuni 5 cm. Paksema lumekatte korral võib laotatud lubi sulaveega liikuda liiga sügavale. Kevadel soovitame lupjamise (eriti tuha korral) ja külvamise vahele jätta 1-2 nädalat. Kivijahude puhul ei ole see nii oluline, kuna need ei ole nii agressiivse toimega.
Artikkel on ilmunud pollumajandus.ee portaalis.