Väetise valik

Erinevad väetised sisaldavad elemente erinevalt. Kuidas teha õige väetise valik nii, et kulutused oleksid optimaalsed?

Makro- ja mikroelementide kogused

Võtame arvutuse aluseks kaks analoogset sügisväetist, näiteks NPK 5-10-20 ja NPK 4-12-32. Lisaks põhielementidele sisaldab NPK 5-10-20 ka magneesiumi (4,7 Mg) ja väävlit (4 S) ning  NPK 4-12-32 vastavalt 1,2 Mg ja 2 S.

Vegetatsiooniperioodil on võimalik juurde anda nii lämmastikku, väävlit kui ka magneesiumi, samas kui fosfori ja kaaliumi puhul oleks see väga raske või problemaatiline. Pean õigeks võrrelda NPK väetiste puhul esmalt just makroelementide kogust ja hinda. Kui väetiste makroelementide hind on enam-vähem võrdne, siis pöörame tähelepanu mikroelementide sisaldusele või väetise füüsikalistele omadustele.

Võrdleme mainitud väetiste hektarikulu:
400 kg/ha NPK 5-10-20 annab ühele hektarile 20 kg N + 40 kg P2O5 + 80 kg K2O = 140 kg makroelemente ja maksab hinna 305 eur/t juures 122 eur/ha. Kuna 4-12-32 puhul on PK suhe natukene erinev kui 5-10-20-l, siis võtame meelevaldselt selle väetise hektarikulu arvestamisel aluseks hektarikulu 300 kg/ha. 300 kg/ha NPK 4-12-32 annab ühele hektarile 12 kg N + 36 kg P2O5 + 96 kg K2O = 144 kg makroelemente ja 1 ha maksumus hinna 360 eur/tn juures 108 eur/ha.

See hinnavahe, 14 eur/ha, moodustab 11,5% väetise hektarikulust. Võrdluseks veel, et piisavas koguses magneesiumi lisamine teraviljadele vedelväetisena koos teiste taimekaitsevahenditega maksab umbes 2,5-3,5 eur/ha.
Kui NPK makroelementide hinna ning sellest tuleneva hektari kulu vahe oleks umbes 2- 4%, siis võiks lisaks võrrelda mikroelementide sisaldust ja muid parameetreid. Antud juhul aga on makroelementide hinna vahe liiga suur, et magneesiumi sisalduse erinevus siin rolli mängiks.

Mihkel Salum
põlluväetiste tootejuht

veebruar 2015