Ristõieliste nuuter

Viimaste aastate soodsad kokkuostutingimused on rapsi kasvupinda suurendanud ja rapsi vaheldumine külvikordades jõudnud kriitilise piirini. 

Raps kuulub ristõieliste sugukonda ja haiguste leviku piiramiseks võib seda samal põllul kasvatada iga 4-6 aasta järel. Kahjuks on rapsi intensiivne viljelemine tinginud olukorra, et põldude valikul seda ei järgita ja külvikorras toimub vaheldumine märksa lühema intervalli järel. Ülemäära tihe külvikord on viinud selleni, et paljud põllud on nakatunud ristõieliste nuutrist, mis pärsib rapsi kasvu oluliselt ja lõpptulemusena võib viia kogu põllu hävimiseni.

Nuutri levikut soodustavad:

• happelised ja liigniisked mullad,
• väävli ja mikroelementide puudus,
• ristõieliste umbrohtude rohkus, 
• rapsi liiga tihe külvikorras kasvatamine.

Nuutri tõrjevõtted on piiratud, mõnevõrra leevendab seda põldude lupjamine, ristõieliste umbrohtude tõrje ja nuutrikindlate sortide kasvatamine. Kõik need kaudsed abinõud ei taga aga piisavat tulemust ja tõenäoliselt ei saa sellistel põldudel lähema 8-10 aasta jooksul rapsi enam kasvatada. 

Reegel

Taimekaitse seisukohalt on oluline järgida viljavaheldust: rapsi ja ristõieliste kordumine külvikorras ühel ja samal põllul võiks toimuda iga 4-6 aasta järel.