Väeta vedelsõnnikuga nii rohumaid kui viljapõldusid
Vedelsõnnikulaotus nõuab eriseadmeid ja õigel ajal kiiret tegutsemist, et toitained jõuaksid taimeni õigel ajal vajalikus koguses sobivasse kohta.
Rohumaade ja orasepõldude väetamiseks on otstarbekas kasutada vedelsõnnikut. Vedelsõnnik on toitaineterikas orgaaniline väetis, mis annab kokkuhoidu kallineva mineraalväetise kuludelt. Orgaaniline väetamine on taimekasvatuses ka loodus- ja keskkonnasõbralik lahendus. Samas ei ole vedelsõnniku käitlusseadmete soetamine alati mõistlik, sest olenevalt laotamistehnoloogiast on vajalikud erinevad seadmed kui ka suurem masinapark. Kasutades vedelsõnniku laotusteenust vabaneb ettevõtja tööjõu halduse kui masinapargi töökorras hoidmise muredest, ja saab keskenduda kiirel kevadperioodil külvile või sügisel viljakoristusele.
Vedelsõnniku laotamisviisist sõltub lämmastiku kadu
Enamasti toimub laotamine kinnisel meetodil randaaliga. Seeon parim viis, et toitained jõuaksid taimeni ja keskkonnanõuded saaksid täidetud. Rohukamaral jõuab vedelsõnnik 1-3 cm sügavusele, põllutaimede jaoks põllul kuni 2-6 cm sügavusele.
Erialases kirjanduses on märgitud näiteks veise vedelsõnniku puhul ammoniumlämmastiku kadu Eestis kasutatavate laotamistehnoloogiate puhul 10-80%. Allikas ALFAM raport, 2001 ja Huijsmans 2003.
Vedelsõnniku erinevad laotusviisid
Sisestuslaotust kasutatakse rohumaadel vahetult peale niite koristamist või varakevadel enne taimede kasvu algust. Topeltkettaga seade lõikab ketastega kamarasse kitsa vao, mille täidab vedelsõnnikuga ilma taimikut saastamata. Nii saab vältida vedelsõnniku jääkide sattumist järgmisesse niitesse ja kindlustada kvaliteetse silo tootmise.
Oraste pealtväetamine toimub lohisdüüslaotamise meetodil kasutades 18-ja 24-meetrise laiusega seadmed. Lohisdüüslaotamise puhul on soovitav vedelsõnnikule lisada lisandeid. Lisaainete lisamine vedelsõnnikule vähendab lämmastiku lendumist ja kadu, kiirendab kõdunemisprotsessi ja muudab toitained taimedele paremini kättesaadavaks.
|
|
Kaasaegsed seadmed vedelsõnniku laguunide segamiseks, transpordiks ja laotamiseks aitavad vedelsõnnikuga väetada keskkonnasõbralikult, heanaaberlikult ja mugavalt
SOOVITUSED |
|
|
|
|
Baltic Agro teenus on nn võtmed kätte lahendus – laotusteenus sisaldab segamist, pumpamist, ettevedu ja laotamist.
Laotusteenuse tellija näitab ära vedelsõnniku laguuni ja põldude asukohad. Samuti annab teada soovitud vedelsõnniku laotusnormi, ning pöördub tagasi oma tegemiste juurde. Soovi korral lisatakse vedelsõnnikule ka lisaaineid, et ära hoida leostumist ja ammoniaagi lendumist. Võimalus on laotada ka vastavalt põllu väetustarbele. Edasi toimetab Baltic Agro teenuste meeskond ise laguunide segamisest kuni vedelsõnniku laotamiseni.
|
|
|
Kasutuses olev laguunipump ja -segistid on ühed võimsamad Eestis - noole pikkus u 30 meetrit ja ei jää ühegi laguuni segamisega hätta.
Vedelsõnniku etteveol kasutatakse korraga mitut paakveokit, et vähendada ooteaega ja vältida tööseisakuid põllul.
Lisaained seovad lämmastiku mulda
Sellest aastast pakub Baltic Agro uue lahendusena laotamisteenust koos lisaainete lisamisega vedelsõnnikusse enne laotamist. See aitab vähendada lämmastiku lendumist, kiirendada kõdunemisprotsessi ja muuta toitained taimedele paremini kättesaadavaks.
Humistar on mulla huumusseisundi parandaja. Humiinhapete konsentraat Humistar toetab lämmastiku efektiivset omastamist taimede poolt ning muudab fosfori, kaaliumi ning ka mikroelemendid vedelsõnnikust ja mullast taimedele paremini kättesaadavasse vormi. Humistar on huumusainete poolest 20 korda kontsentreeritum kui orgaaniline väetis ning 300 korda kontsentreeritum kui keskmine põllumuld. Humistari lisamisega kiirendatakse orgaanilise väetise toitainelist mõju.
Instinct on lämmastiku inhibiitor, mis vähendab lämmastiku leostumist ja lendumist, tagades sellega lämmastiku kättesaadavuse pikema perioodi vältel. Lämmastiku lendumise vähendamine aitab tõsta taimede poolt lämmastiku kasutamise efektiivsust.
|
Väeta rohumaid vedelsõnnikuga nii kevadel kui peale niiteid
Rohumaade väetamine vaid lämmastikväetisega kasvuperioodil peaks olema ajalugu, nagu see on enamikus Euroopa riikides. Rohumaade kevadine väetamine kindlustab rohumaade suurema saagikuse (Soomes tehtud katsete andmetel kuivaine enamsaak kuni 2000 kg/ha).
Rohumaa rajamisel on parim aeg vedelsõnnikuga väetamiseks kevadel mullaharimise ajal. Rohumaade külvieelsel väetamisel vedelsõnnikut kasutades on võimalik tõsta kaaliumi taset mullas, kuid ei tohi unustada ka väävlit ja mikroelemente. Väävel parandab lämmastiku omastamist (eriti oluline kevadel), magneesium on üks võtmeelementidest taimede fotosünteesil. Mõlemal toiteelemendil on suur roll saagikuse tõstmisel.
Varem rajatud rohumaad soovitatakse väetada enne rohu kasvama hakkamist esimesel võimalusel. Selliselt on toitained heintaimedele õigel ajal kättesaadavad. Vedelsõnnik sobib ka rohumaade väetamiseks niidete järgselt, kui peale niidet 5-päeva jooksul viia vedelsõnnik kamarasse spetsiaalsete sisestuslaotusseadmetega. Nii välditakse ka järgmise niite silo saastumist.
Lisaks sõnnikule vajavad rohumaad ka muid lisaväetiseid. Täieliku potentsiaali kasutamiseks tuleb väetada nii põhi- kui täiendväetistega, silmas pidades kultuuride vajadusi.
Teraviljade väetamine vedelsõnnikuga
Varakevadel või sügisel soovitatakse orasepõldusid väetada samuti granuleeritud väetisega, aga ka pritsimisega lehtede kaudu ja orgaanilise vedelväetisega. Parimad tulemused saadaksegi tavaliselt orgaanilise ja mineraalse väetamise kombineerimisel. Vedelsõnnikuga antakse toiteelemendid, ergutatakse mulla mikrobioloogilist elutegevust ja tagatakse ka teatud fungitsiidne toime taimehaiguste vastu. Valides õiget aega on taimiku kahjustused minimaalsed ka suurte põllumasinate kasutamisel ja orgaanilise väetise positiivne efekt suur.
Hektarinormi arvutamisel tuleb lähtuda vedelsõnniku ammooniumlämmastiku (NH₄-N) sisaldusest. Sõnniku lämmastiku kasutatavus esimesel aastal on seda suurem, mida suurem on ammooniumlämmastiku sisaldus sõnnikus. Lämmastiku lendumise vähendamiseks kasutatakse vedelsõnniku lisaaineid, näiteks lämmastiku inhibiitorit Instinct. Ülejäänud lämmastik (orgaaniline N) mineraliseerub aeglaselt ning selle mõju väetamisaasta saagile on minimaalne.
