Mulla viljakus

Tabel 1. AtriGrani katse ettevõttes Kesa Agro OÜ, mullaproovide erinevused enne AgriGrani kasutamist sügisel ja peale kasutamist kevadel.

Sügisel ja kevadel võetud mullaproovide tulemustest on näha, et peale AtriGrani kasutamist on mulla happesus vähenenud ning kaltsiumisisaldus suurenenud. Paranenud on ka taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus mullas (tabel 1).

Lisaks kaltsiumi sisaldusele on mulla viljakuse seisukohalt oluline ka erinevate kasulike organismide tegevus. Näiteks lestad, tuhatjalgsed ja hooghännalised lagundavad taimejäänuseid ning kasulikud mikroorganismid aitavad taimede ja loomade jäänused muuta väärtuslikuks orgaanikaks. Bakterite abiga muutuvad orgaanilised jäägid keemilisteks ühenditeks. Mulla organismide elutegevuse soodustamiseks soovitame kasutada BioSpektrumit, BioSplitot ja Humistari.

BioSpektrum

sisaldab looduslikult mullas esinevaid mikroorganisme, mis aitavad parandada mikro- ja makrotoitainete omastamist, mikrobioloogilist aktiivsust ning mulla struktuuri.

Koostisesse kuuluvad Bacillus spp, Thiobacillus spp, Azotobacter spp, PGPR, Mükoriisa seened ja merevetika ekstatrakt Sargassum wightii.
Näiteks Bacillus spp. suurendab lahustuva fosfori ja kaaliumi hulka mullas. Azotobacter spp loob taimede idanemiseks ja algarenguks soodsama keskkonna ja Thiobacillus spp soodustab toitainete omastamist.
PGPR on taimede kasvu parandav risobakter, mis aitab kaasa juuremügarate moodustumisele ning seeläbi paraneb taimede varsutatud õhulämmastikuga.
Sargassum wightii sisaldab taime kasvu reguileerivaid aineid ja loob soodsa pinnase mulla organismide elutegevuseks. 
Mükoriisa seened loovad taime juurega sümbioosi ning toimivad kui juure pikendused. Tänu sellele on taim võimeline sügavamatest mulla kihtidest toitaineid ja vett omastama ning suudab ebasoodsates kasvutingimustes paremini hakkama saada.

Paraneb mulla struktuur ja bioloogiline aktiivsus, tänu nn juurepikendustele tekivad mulda kanalid, millele kaudu vesi ja toitained paremini liiguvad. Kasutada normiga 0,5 l/ha kas enne külvi, pindmist harimist või pärast külvi segus herbitsiidiga. 

Oluline on, et pritsitav toode jõuab mullale ning taimed ei kataks täielikult mullapinda. Taliviljadele ja talirapsile võib kasutada ka kevadel pärast talvitumist, kas segus Ruter AA-ga (2-3 l/ha) või herbitsiidiga. Positiivset mõju näitas 2017 aastal Muuga PM põllul tehtud katse suvirapsiga „Builder“,  kus  koos Butisan Avantiga pritsiti mullale 0,5 l/ha BioSpektrum-i ja saadi 300 kg/ha enamsaaki.  Töödeldud põllul oli taimiku juurekava tihedam, õitsemine rikkalikum, taimed parema seisukindlusega ning  külgvõrseid moodustus taime kohta rohkem kui töötlemata variandil (foto 2).

Biospektrumi positiivset mõju on täheldatud ka rapsi õlisusele, 2018 aastal kasutas Naeris OÜ 0,5 l/ha segus Butisan Kombi-ga ja sai tulemuseks 1,7% kõrgema õlisusega saagi.

Foto 1. Muuga PM tootmispõllul tehtud suvirapsi katse, paremal pool on BioSpektrumiga variant ja vasakul pool ilma BioSpektrumita variant.

BioSplito

sisaldab mikroorganismide poolt bioloogiliselt sünteesitud ensüüme ja ensüümide tegevust aktiveerivaid aineid. See tagab taimejäänuste kiirema lagunemise, paranevad mulla bioloogiline aktiivsus ja füüsikalised omadused ning muld rikastub kiiremini taimedele kättesaadavate toiteelementidega. Taimejääkide koostisesse kuuluvad peamiselt tselluloos, hemitselluloos ja ligniin. BioSplitos sisalduvad ensüümid aitavad orgaanilisi ühendid lagundada.

Pritsida pärast saagi koristamist normiga 1-2 l/ha, sobib hästi glüfosaadi segupartneriks. Viie tonni taimejääkide lagundamiseks kulub üks liiter BioSplitot.

Näiteks viie tonni nisu põhuga saab mulda rikastada umbes 3 kg/ha fosforiga ja 55 kg/ha kaaliumiga. Põhk sisaldab keskmiselt 0,5% lämmastikku, 0,25% fosforit  ja 0,8% kaaliumi ja tänu põhu langundamisele on võimalik mulda toiteelementidega rikastada. Peale saagi koristust põhku mulda segades saame ühele hektarile viia keskmiselt umbes 12-15 kg lämmastikku, 8-7 kg fosforit ja 24-30 kg kaaliumi.

Erinevate biopreparaatide mõju taimedele ja mullale on pikaajaline, toetades mulda ja seal elavaid kasulikke organisme on võimalik koristada kõrgemat ja kvaliteetsemat saaki ning tagada ebasoodsatele kasvutingimustele parem vastupidavus.

Humistar

on huumushappeid sisaldav mulla huumusseisundi parandaja. Sellel on oluline roll kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil. Huumushappeid peetakse süsihappegaasi ja toitainete allikaks mullas. Need parandavad mulla võimet siduda erinevaid toitaineid ja suurendavad puhverdusvõimet pH suhtes.

Humistar, kontsentreeritud humiinhapete preparaadina aitab kaasa mulla orgaanilise aine lagunemisele, rikastab mulda toiteelementidega, muudab fosfori raskesti lahustuvad ühendid taimele kättesaadavaks, parandab mulla õhustatust, vee sidumisvõimet ja stimuleerib taimede juurekava arengut.

Koostöös Kuusiku KK-ga on Baltic Agrol rajatud pikaajaline Humistari katse, mille kolme viimase aasta tulemused on esitatud all olevas tabelis (tabel 2). Kasvuaegne väetamine ja taimekaitse on kõigil variantidel olnud ühesugune, erineb vaid saagi koristusjärgne mulla töötlemine, eesmärgiga kiirenada taimejäänuste mineraliseerumist. Esimese variandi puhul kasutati 100 kg/ha AN-i, teises variandis 5 l/ha Humistari ja kolmandas variandis 10 l/ha Humistari. Tulemuste põhjal saab väita, et Humistar on just põuastes ja keerulistest tingimustes heaks abimeheks saagi kindlustamisel (2016 ja 2018 aasta tulemused).
Tänu hästi arenenud juurekavale ning struktuursele ja viljakale mullale on taim võimeline toitained ja vett paremini kätte saama. Aasta 2017 oli taime kasvuks soodne, optimaalselt sademeid ning päikest, seetõttu jäi ka Humistari mõju tagasihoidlikumaks Humistar-i kasutamine võimaldab  täiendavat tulu teenida. Analüüsides aastaid 2016-2018 andis  kõige enam puhastulu hektari kohta Humistari kasutamine normiga 5 l/ha. Kolme aasta enamsaak saadi küll suurim Humistari 10 l/ha normi kasutamisel aga kulude ja tulude hindamisel on kõige kasumlikum kasutada normi 5 l/ha.

Tabel 2. Humistari mõju saagile.

Kindlasti ei tohiks väetusplaani koostamisel välja jätta sõnnikut, see ei ole üksnes toiteelementide allikaks vaid parandab ka füüsikalisi omadusi ning soodustab mikroorganismide arengut.
Üheks väärtuslikumaks sõnniku liigiks toitelementide konsentratsiooni ja omastatavuse poolest loetakse linnusõnnikut (sh kanasõnnikut). Uue tootena on valikus kanasõnnikul põhinev OrganiQ, tegemist on fermenteeritud graanulväetisega, mis laguneb niiskuse olemasolul kiiresti ja on väetisekülvikuga hästi laotatav.

Orgaanilise aine ja toiteelementide hulk, mis sõnnikuga mulda viiakse on suhteliselt suur. Mitte kõik neist ei ole taimel esimesl aastal omastatavad vaid muutuvad selleks alles pärast sõnniku lagunemist. Esimesel aastal suudab taim reeglina sõnnikust omastada 20-30% lämmastiku, külvikorras summaarselt 40-60%. Sõnniku lämmastiku kasutatavus sõltub ammooniumlämmastiku sisaldusest ja lagunemisastmest, kõige paremini omastavad taimed lämmastikku keskmiselt lagunenud ja aeroobsetes tingimustes säilitatud sõnnikust. Kaaliumi tarve esimesel aastal on 50-70%, külvikorras kokku 70-80%. Taim suudab sõnnikust kaaliumi aktiivselt siduda, sest sõnnikus esineb see elemet hästi omastatava ühendina – kaaliumkarbonadina. Fosforist omastab taim esimesel aastal 20-40%, küllvikorras kokku 40-60%. Fosfori hea omastatavus on tingitud sellest, et sõnnikus esineb fosfor orgaaniliste ühenditena. Lisaks mulla viljakuse parandamisele soodustab sõnniku kasutamine ka mikroorganimide elutegevust ja parandab erinevate biopreparaatide efekiivust.

Alusta saagi planeerimist mullast

..., sest kõik mis saagiga põllult ära viime tuleb sinna tagasi tuua. Viljakas ja hooldatud muld aitab parandada saagikust ja saagi kvaliteeti. Kui taimele on loodus kasvamiseks ja arenguks soodne pinnas, siis on ta erinevatele patogeenidele ja stressi tekitavatele faktoritele vastupidavam.