Taliviljade T2 pritsimine
22. mai 2023
Lipuleht ja sellele järgnevad kaks lehte on tänu suurele fotosünteesivale pinnale saagi moodustumise seisukohalt olulisimad. Tugev haigustesse nakatumine selles faasis lõpetab enneaegselt kasvu ja arengu ning vähendab saagikust ja saagi kvaliteeti. Põldudel saagipotentsiaali on, seega tõrje ajastamine on oluline. Fungitsiidide toimeaeg on sõltuvalt ilmastikust ning taimede arengukiirusest kuni kolm nädalat. Kui lipulehte vastu valgust vaadeldes näeme seal heledaid täppe, siis on haigus juba lehes olemas. Eriti valvas peab olema neil põldudel, kus kasvab nisu teist hooaega järjest. Sel kevadel on taimehaiguste arenguks soodsad ilmastikutingimused. Niiskust on piisavalt ning temperatuur samuti erinevate haiguste levikuks optimaalne.
Haigustõrje
Põhilised haigused, mis talinisu lipulehe faasis kimbutada võivad, on helelaiksus, pruunlaiksus ehk DTR ning ka jahukaste.
Fotol vasakult helelaiksus, nisu pruunlaiksus (DTR), jahukaste.
DTR levik on intensiivsem 15-22 ℃ juures. Kindlasti ei tohi pruunlaiksuse tõrjega hiljaks jääda, sest soodsate tingimuste korral on levik kiire ning haigus vähendab kiirelt taimede fotosünteesivat pinda. Helelaiksuse levikuks sobib samuti väga hästi temperatuurivahemik 15-22 ℃, seega korraliku kulunormiga mitmetoimeainelise fungitsiidi kasutamine on tingimusi arvesse võttes väga aktuaalne. Ka jahukaste oht pole selles faasis põldudelt kuhugi kadunud.
Väga head tooted talinisu haiguste tõrjeks lipulehe faasis on:
- Balaya kulunormiga 0,75-1,0 l/ha
- Ascra Xpro kulunormiga 0,75-1,0 l/ha
- Revytrex kulunormiga 0,75-1,0 l/ha
- Variano Xpro kulunormiga 1,0-1,25 l/ha
Kui põldudel esineb hilisemat jahukaste nakkust, siis on võimalik lisada paagisegusse ka selliseid preparaate, millel on tugev mõju jahukastele, näiteks Leander (fenpropidiin) 0,25-0,75 l/ha või, Property 180 SC (püriofenoon) 0,5 l/ha.
NB! Parima tõrjeefektiivsuse tagab ennetav või nakkuse varajases järgus pritsimine!
Leheväetamine
Lipulehe faasis on olulised elemendid kaalium, tsink, boor ja väävel.
Kaalium
Kaalium on vajalik kogu kasvuperioodi jooksul, et tagada aktiivne fotosüntees taimes ning parem vastupidavus haigustele ja abiootilisele stressile. Kaalium on taime veemajanduse reguleerija. Kontrollides õhulõhede sulgumist ja avanemist, aitab ta hoida taimes turgorit ehk osmootset rõhku ka põua tingimustes. Samuti aitab kaalium säilitada taimerakkudes optimaalset süsivesikute ja proteiinide tasakaalu. Piisavalt kaaliumiga varustatud taimedel on tugevamad varred, tänu millele on ka lamandumise oht väiksem, ning moodustuvad tuumakamad terad, millel on suurem mahukaal.
Kaaliumiga toitumist saame toetada, lisades paaki vees lahustuvat kompleksväetist:
- Ultrasol 13-6-40 mikroelementidega kulunormiga 3-4 kg/ha;
- Ultrasol 8-9-39 mikroelementidega kulunormiga 3-4 kg/ha;
- Final K (N 45 g/l, K2O 465 g/l) kulunormiga 2,0 l/ha;
- YaraVita Safe K (N 44 g/l, K2O 500 g/l) kulunormiga 2,0 l/ha;
- Dr Green Kvaliteet (P2O5 500 g/kg, K2O 340 g/kg) kulunormiga 1,0-2,0 kg/ha, millele soovitame lisada juurde Epso Topi 2,0-3,0 kg/ha;
- Final eKo (K2O 471,2 g/kg, B 10 g/kg, Zn 5 g/kg) kulunormiga 2,0 kg/ha. (Lubatud kasutada ka mahepõllumajanduslikus tootmises.) NB! Final eKo puhul vältida segamist magneesiumi või kaltsiumi sisaldavate väetistega!
Tsink
Tsink on oluline komponent mitmetes ensüümides ning osaleb kasvuhormoonide tootmises ja sõlmevahede pikenemises. Piisav tsingi olemasolu taimes lipulehe faasis on oluline, sest mõjutab oluliselt proteiinisisaldust. Tsingipuuduse tõttu aeglustub taimede kasv ning sõlmevahed jäävad lühikeseks ja lehed väikeseks. Lehtedele tekivad roodudevahelisele alale klorootilised märgid, mis hiljem muutuvad pruunikateks nekrootilisteks laikudeks.
Tsink on tähtis toiteelement lämmastiku ja proteiinide ainevahetuses, mõjutades nii terade arvu peas, saagikust kui ka proteiinisisaldust. Tsingi kättesaamine võib olla raskendatud kõrge pH-ga, liivakates, ja kõrge orgaanilise aine sisaldusega muldades. Tsingipuuduse risk on suurem külmas ja niiskes kasvukeskkonnas.
Väetised, mis aitavad taime lipulehe faasis kiiresti tsingiga varustada:
- EDTA-kelaat Tradecorp Zn kulunormiga 0,5-1,0 kg/ha;
- EDTA-kelaat Tradecorp Zn-Mn kulunormiga 0,5-1,0 kg/ha;
- ZM-Grow kulunormiga 2,0 l/ha tsingi-, mangaani-, kaaliumi- ja väävlipuuduse leevendamiseks;
- Dr Green Teravili kulunormiga 1,0 kg/ha.
Boor ja molübdeen
Boor ei ole teravilja kasvu ja arengu mõttes küll võtmeelement, aga kuna viimastel aastatel tehtud leheanalüüsid on näidanud eriti madalat boori taset teraviljade lehtedes, on sellele siiski vaja tähelepanu pöörata. Boori vajab taim eelkõige rakuseinte ühtluse ja tugevuse jaoks. Piisav booriga varustatus on oluline ka õietolmu viljakuse seisukohalt. Lisaks mõjutab boor terade täituvust.
Teraviljade lipulehe faasis on õige aeg booriväetise pritsimiseks:
- YaraVita Bortrac kulunormiga 0,2-0,3 l/ha;
- Detera Boron kulunormiga 0,2-0,3 l/ha;
- Tradebor Mo kulunormiga 0,2-0,3 l/ha;
- Detera B Mo kulunormiga 0,2-0,3 l/ha;
- Phylgreen B Mo kulunormiga 0,2-0,3 l/ha.
Viimased kolm sisaldavad ka molübdeeni, mille tase nii mullas kui ka teraviljade lehtedes on samuti olnud madalapoolne. Molübdeenil on oluline roll lämmastiku ainevahetuses, et taim kasutaks antud lämmastiku ära võimalikult efektiivselt valkude moodustamiseks. Ettevaatlik tuleb olla booriväetiste kulunormidega! Võrreldes rapsiga on need umbes 10 korda madalamad. Boor võib suuremates annustes osutuda taimedele toksiliseks.
Väävel ja lämmastik
Oluline on lipulehe faasi ajal katta ka taimede väävli- ja lämmastikuvajadus. Väävlil on taimes oluline roll valkude, aminohapete ja vitamiinide moodustamisel. Samuti on väävel oluline taime ainevahetuses ning lämmastiku efektiivses omastamises. Väävlipuuduse tulemusena võib taimede kasv jääda tagasihoidlikuks ning pähik ja terad väikseks. Kehvaks jääb ka teravilja kvaliteet. Oluline on, et toimiks väävli ja lämmastiku vaheline sünergia. Kiireim viis taimede lämmastiku- ja väävlivajaduse katmiseks selles kasvufaasis on kasutada lämmastikku ja väävlit sisaldavaid leheväetiseid:
- Folur S'i (N 260 g/l, SO3 195 g/l) kulunormiga 5-10 l/ha;
- YaraVita Thiotraci (N 200 g/l, SO3 300 g/l) kulunormiga 5-10 l/ha.
Nende kasutamine aitab parandada saagikust ja kvaliteeti ka keerulistes tingimustes.
Katsetulemus
2020. aastal katsetasime Folur S'i ettevõttes Muuga PM. Õitsemisjärgne Folur S'iga pritsimine kulunormiga 20 l/ha andis enamsaagi 90 kg/ha ja tõstis proteiinisisaldust 0,4%. Kolmekordne Folur S'iga pritsimine (T1 5 l/ha; T2 5 l/ha ja peale õitsemist 10 l/ha) andis 300 kg/ha enamsaaki ja tõstis proteiinisisaldust 0,9% võrra.