Talivilja kahjurid sügisel

Varasemate aastate vaatlustulemustele tuginedes tuleks ka sellel aastal sügiskülve hoolega seirata. Allpool on ülevaade kahjuritest, kes sügiseti põldudel ringi toimetavad ja oma tegevusega ulatusliku kahju kaasa võivad tuua.

Talirapsi kahjurid

Maakirp

Maakirbud (Phyllotreta spp) teevad kõige suuremat kahju rapsi taimedele kahe nädala jooksul pärast tärkamist. Kuiva ja sooja ilma korral võivad maakirbud rapsi tõusmed hävitada 1-2 päevaga. Tõrjekriteerium: kui taime kohta on 1-3 mardikat ja 5-10% taimedest on asustatud. Tõrjuda tuleks neid päevasel ajal, kui maakirbud on aktiivsemad.
NB! Kindlasti tuleb meeles pidada, et päevasel ajal ei ole lubatud kasutada tooteid, mis sisaldavad tsüpermetriini (Cyperkill 500 EC) ja põllul ei tohi olla pritsimise hetkel õitsvaid taimi/umbrohte.

Naeri-lehevaablane

Naeri-lehevaablase ebaröövik
Naeri-lehevaablase ebaröövikud rapsipõllul
Naeri-lehevaablase (Athalia rosae) ebaröövikud roodavad aplalt ristõieliste kultuuride lehti. Ebaröövikud kasvavad kuni 18 mm pikkuseks ning neil on kolm paari rindmikujalgu. Naeri-lehevaablasel võib soodsate tingimuste korral esineda kuni 3 põlvkonda aastas ning kolmas põlvkond võib kahjustada noori talirapsi taimi. Hilise kasvujärgu vastsed on tumerohelise kuni sametmusta värvusega. Üldjuhul on tegemist majanduslikult vähetähtsa kahjuriga, kuid põlde tuleb jälgida ning tõrjekriteeriumi ületamisel siiski planeerida ka insektitsiidiga pritsimine.
Tõrjekriteerium: ühel taimel 2–3 ebaröövikut, asustatud on 10–15% taimedest.

Suur-kapsaliblikas

Suur-kapsaliblika röövikud varrel
Suur-kapsaliblika röövikud
Suur-kapsaliblika (Pieris brassicae) röövikud närivad ristõieliste taimede lehekudet, suure arvukuse korral roodavad terve lehe. Röövikud on aktiivsemad päikselisel päeval, siis toituvad nad aktiivsemalt. Kapsaliblika röövik on tumeda seljaga, kollakasmustade tähnide ja hõredate karvakestega. Tõrjeks sobivaim aeg on siis, kui röövikud on vanemas kasvujärgus.
Tõrjekriteerium: 5 röövikut taime kohta, 25% röövikutega asustatud taimi.

Tõrjelahendused

Eelpool nimetatud kahjureid saab edukalt tõrjuda kontaktsete preparaatidega, näiteks Cyperkill 500 EC 0,05 l/ha, Decis Mega 0,125-0,15 l/ha või Mavrik 0,2 l/ha.

Siinkohal tuleb meeles pidada, et päevasel ajal ei tohi kasutada tooteid, mis sisaldavad tsüpermetriini (Cyperkill 500 EC).
Decis Mega võib kasutada päevasel ajal juhul, kui põllul ei esine õitsvaid umbrohte.


Teravilja kahjurid

Rootsi kärbes

Rootsi kärbse vastne teraviljal
Rootsi kärbse vagel taliteravilja kahjustamas

Rootsi kärbse (Oscinella frit) vastsed on 3-4 mm pikad, valged, jalutud ning eristuva peata tumedama suu osaga vaglad. Massilise leviku korral jäävad põllule suured tühimikud ning kahjustatud peavõrsega taimed annavad palju mitteproduktiivvõrseid. Esimese põlvkonna kärbeste väljumine meie tingimustes algab mai keskpaigast ja kestab kuni juuni lõpuni. Teine põlvkond kärbseid väljuvad juulis, emased munevad heintaimedele või teraviljade pähikutele. Kolmanda põlvkonna kärbsed väljuvad juuli lõpust kuni septembrini. Munetakse suviteravilja varisele või külvatud taliteraviljadele.

Rohkelt esineb rootsi kärbest rukki ning odra põldudel, kuid võib leiduda ka nisu põldudel, eriti siis, kui külvikorras on teravili teravilja järel. Kahjustusi saab vähendada õigeaegse kõrrekoorimise ja sügiskünniga. Vaglad asuvad taime sees, mille tõttu kontaktsete insektitsiididega tõrjuda ei saa ning süsteemseid tooteid rootsi kärbse tõrjumiseks hetkel Eestis registreeritud ei ole.

Kontaktsete toodetega on võimalik vaid vähendada kärbse munemist taimedele. Kontaktsete toodetena on lubatud kasutada 1.-3. leheni rootsi kärbse tõrjeks Kaiso 50 EG kulunormiga 0,15 kg/ha. Samuti võib teraviljadel kasutada kahjurite ilmumisel Decis Mega kulunormiga 0,125-0,15 l/ha.

Tõrjekriteerium: kui alates tõusmetest kuni võrsumisfaasi lõpuni on 10-15% taimi kahjustatud.

Traatuss

Traatuss ehk naksurlase vastne teraviljal

Naksurlase (Elateridae) vastne ehk traatuss on 20-35 mm pikkune kollakas või pruun tõuk, kes on kaetud kõva kitiinkestaga. Emased munevad kevadel munad ühe kaupa või kogumina mulda ning seejärel surevad. Umbes kuu aja pärast kooruvad munadest tõugud. Muna kest on õrn, mistõttu ka kerge puutumine vigastab seda ja peatab edasise arengu. See tähendab, et mulla harimisega saab traatussi arvukust piirata. Enamus tõuke areneb mullas 3-5 aastat, läbides selle aja jooksul üheksa kasvujärku. Valgetest nukkudest väljunud noormardikad talvituvad mullas.

Kuna traatussid eelistavad üldiselt happelisemaid muldi, siis mulla lupjamisega võib sundida need kahjurid sügavamale ja see annab paljude taimeliikide noortele tõusmetele aega ohustatud perioodist välja kasvada. Traatussi kahjustuse tunneb ära selle järgi, et kogu taim on kolletunud ning tuleb tõmmates mullast kergesti välja. Taime alumine osa on näritud. Tavaliselt leiab selliste taimede juurest kaevates ka naksurlase vastse ehk traatussi. Võimalused keemiliseks tõrjeks puuduvad.

Loe artiklit lupjamise olulisusest

Generic placeholder image

Põlluteade

Valmista põllud talveks ette

Generic placeholder image

Lupjamisteenus

Telli lupjamine teenustööna

Generic placeholder image

Grounded

Paagisegupartner mullaherbitsiididele

Generic placeholder image

Teenustööd

Telli teenus professionaalselt meeskonnalt

PrevNext