Rohumaa rajamine suvel
Augstikuu on kõige parem aeg uue rohumaa rajamiseks: seda näitaks eelmise aasta kogemus. Peale kevadist põuda ja heitlikke ilmaolusid ikaldusid mitmed heintaimede külvid, seevastu augustis rajatud rohumaad andsid järgmisel kevadel väga korraliku saagi.
Ei saa hetkel lugeda? Kuula Põlluteadet!
Seemnesegude külv
Rohumaade rajamisel sõltub külviaeg seemnesegu koostisest.
- Lutserni sisaldavad seemnesegud on soovitatav külvata kevadel või hiljemalt augusti esimeses pooles.
- Rajades liblikõieliste rohumaa värskelt koristatud teravilja põllule, on augusti esimene pool ideaalne aeg. Mullas on piisavalt niiskust, et rajamine oleks edukas. Taimed suudavad piisavalt välja areneda ja lähevad talvele vastu tugeva ning elujõulisena.
- Kõrrelisi ja ristikuid sisaldavate seemnesegude parim külviaeg on augustikuu, piisav sademetehulk annab eelduse kiireks tärkamiseks. Hilisemate külvide puhul tekib talvitumisrisk, taimed ei suuda talvitumiseks vajalikku lehemassi kasvatada ja varuaineid koguda.
- Ainult kõrrelisi sisaldavaid seemnesegusid võib riskivabalt külvata ka septembri esimestel nädalatel.
Heinaseemne külvamisel on soojusest määravama tähtsusega mullas olev niiskus. Optimaalne külvisügavus on sõltuvalt seemne suurusest ja mulla lõimisest 1-2 cm. Pärast külvi on mulla niiskuse säilitamise eesmärgil soovitatav põld rullida, see tagab paremad idanemistingimused ja ühtlasema tärkamise.
Baltic Agro poolt pakutavad seemnesegud suviseks külviks:
- Niidusegu
- Põldhein
- TURVAS seemnesegu
- Kõrreliste segu
- CutMax Alfa segud lutserniga
- VersaMax karjamaasegud.
Ristikuid või kõrrelisi võib külvata ka puhasliigina.
Koristusjärgselt taliteravilja põllule rohumaad rajades on oluline tõrjuda teravilja varis, sest see võib tärkavat heintaime lämmatada. Probleemide vältimiseks tuleks põld peale viljakoristust koorida või künda. Rohumaad rohumaa järele rajades on oluline vana kamar glüfosaadiga hävitada, põld künda ja väetada.
Rohumaade väetamine
Ka rohumaade puhul peame kinni pidama taimede toitumise kuldreeglist: saagiga eemaldatud toiteelemendid tuleb mulda tagasi anda.
Rajatava rohumaa väetamine sõltub eelviljast ja selle väetamisest. Rohumaade rajamiseelsel väetamisel on olulisteks toitaineteks fosfor ja kaalium. Fosfor aitab taimikul arendada tugeva juurestiku, mis omakorda paneb aluse tugevale taimikule, andmaks kevadel kõrget rohusaaki. Kaalium suurendab sügisel taimede külmakindlust, tagades parema talvitumise. Fosfori ja kaaliumi koguste vajaduse hindamiseks lähtuge mullaproovidest.
Soovitatav toiteelemendi norm (kg/ha)
| Sisaldus | P, mg/kg | K, mg/kg | Liblikõielisterohke taimik | Kõrrelisterohke taimik | ||
|---|---|---|---|---|---|---|
| P | K | P | K | |||
| Väga madal | <20 | <50 | 26 | 75 | 35 | 100 |
| Madal | 21-40 | 51-100 | 17 | 50 | 26 | 66 |
| Keskmine | 41-81 | 101-200 | 15 | 30 | 17 | 50 |
| Kõrge | 82-121 | >200 | - | - | - | - |
Allikas: Rein Viiralt ja Argaadi Parol (2014).
Lämmastikuga väetamine sügisel peaks olema minimaalne (max 30 kg N/ha). Suuremaid N koguseid peaks kasutama juhul, kui rohumaa rajatakse vilja või rapsi järele ning põhk on põldu purustatud. Siis vajavad bakterid täiendavalt lämmastikku põhu (tselluloosi) lagundamiseks.
Heintaimedele, eriti liblikõielistele, on väga olulisteks toiteelementideks ka väävel, kaltsium, magneesium ja boor. Näiteks parandab väävel lämmastiku omastamist (eriti oluline kevadel), magneesium on üks võtmeelementidest taimede fotosünteesil. Mõlemal toiteelemendil on suur roll saagikuse tõstmisel.
Rohumaade suvistele külvidele sobivad Baltic Agro tootevalikus olevad madala lämmastikusisaldusega väetised:
- NPK 10-26-26 + 1,7S
- YaraMila 14-14-21 + S, B
- Korn-Kali 0-0-40 + 5S 3,6Mg
